Teravili on väärtuslik toiduaine, olles organismile tähtis kiudainete, mikroelementide ja bioaktiivsete ainete allikaks. Teravilja toiteväärtus ja kvaliteet sõltuvad paljudest faktoritest, nagu sortide iseärasused, kliima, aasta, kasvatustehnoloogiad, hoiustamine jne. Toidu kõrge toiteväärtus ja ohutus on olulised organismi korralikuks toimimiseks ning haiguste ennetamiseks.
Regulaarne täisteratoodete tarbimine soodustab seedimist, aitab kaalu kontrolli all hoida, suurendab täiskõhutunnet, tasakaalustab suhkrute ainevahetust ja reguleerib vere kolesteroolitaset.
Maheteraviljakasvatuses ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide, seega pole maheteraviljas pestitsiidijääke. Toiduga tarbitud pestitsiidijäägid võivad akumuleeruda organismis ning nende negatiivne mõju avalduda alles mõni aeg hiljem. Taimekaitsevahendite jääkide mõju loomadele ja inimestele seostatakse mitmesuguste haiguslike talitlushäirete ja kasvajate tekkega. Uuringud on näidanud pestitsiidide kahjulikku mõju inimese immuun-, hormonaal- ja kesknärvisüsteemile ning viljakusele. On leitud, et teatud pestitsiidid võivad kahjustada loote arengut ning suurendada vähki haigestumise riski. Uuringud on näidanud ka, et pestitsiidijääke võib leida nii naiste rinnapiimas kui ka laste ja täiskasvanute uriinis. On leitud, et mida suurem on mahetoidu osakaal menüüs, seda väiksem on kemikaalide kontsentratsioon organismis.
Samuti võivad pestitsiidid mõjutada elurikkust, kahjustades erinevaid mulla- ja veeorganisme ning kasulikke putukaid – eelkõige tolmeldajaid mesilasi.
Tihti arvatakse, et kuna mahepõllumajanduses ei kasutata seenhaiguste tõrjeks sünteetilisi taimekaitsevahendeid, siis on maheteraviljas rohkem seenhaigusi ja seente toodetud mükotoksiine. Paljud võrdlusuuringud aga kinnitavad, et mükotoksiine maheviljas rohkem ei leidu.
Maheteraviljakasvatuses kasutatakse orgaanilisi väetisi, nagu sõnnik, kompost jm, milles lämmastik on seotud olekus ning taim saab seda kätte aeglasemalt kui sünteetiliste mineraalväetiste puhul. Tänu sellele ei satu taime liigseid nitraate, mis hiljem organismis või toidu töötlemisel nitrititeks muundudes võivad olla kantserogeensed. Uuringud on leidnud, et maheteraviljas on võrreldes tavapõllumajanduslikult kasvatatud teraviljaga küll vähem, kuid kõrgema kvaliteediga proteiini.
Mahetöötlemisel on lubatud lisa- ja abiainete loetelu väga piiratud ning peamiselt on tegu looduslike ainetega. Mahetoodetes ei ole sünteetilisi värvaineid, maitse- ja lõhnatugevdajaid ega sünteetilisi magusaineid ehk suhkruasendajaid. Mahetoit ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO). Kui nt saia- ja leivatoode valmistamisel kastutatakse sageli mitmesuguseid jahuparandajaid, siis mahetoodete puhul on lubatud ainult askorbiinhape ehk C vitamiin (E 300). Teisi tavatöötlemises kasutatavad aineid, nagu nt E472 (emulgaator ja stabilisaator), karbamiid (E927), L-tsüsteiin (E920), stearüültantraat (E483) mahetoodetes kasutada ei tohi.