Piim on väärtuslik toiduaine, mis on tarbitav toorpiimana ja millest valmistatakse paljusid kasulikke tooteid. Piimas leidub enam kui sada ühendit, mis aitavad kindlustada inimesele hea tervise, normaalse kasvu ja arengu.
Piimas sisalduv kaltsium tagab tugeva luustiku ja hambad. Kaltsiumi koostöö piimas leiduvate magneesiumi-, kaaliumi- ja fosforiühenditega soodustab toitainete imendumist ning aitab hoida normis vererõhku.
Elutähtsate rasvlahustuvate vitamiinide (A-vitamiin ja selle eelühendid karotenoidid ning E- ja D-vitamiin) imendumine on tänu piimarasvade erilisele struktuurile väga tõhus. D-vitamiini sisaldus piimas ei ole küll eriti suur, kuid märkimisväärse osa selle päevasest vajadusest saame just piimatoodetest. D-vitamiin on vajalik ka kaltsiumi omastamiseks ja ainevahetuseks. Vees lahustuvatest vitamiinidest on piimas peamiselt vitamiine B1, B2, B3, B6, B12 ja foolhapet. Suvises piimas ja sellest valmistatud toodetes on suurem vitamiinisisaldus kui talvises piimas ja sellest valmistatud toodetes.
Piim on oluline kasulike rasvhapete allikas ning piimavalkudes on olemas ka kõik aminohapped (sh asendamatud), mida inimene vajab. Mitmed uuringud on tõestanud, et piima regulaarne tarbimine vähendab käär- ja jämesoolekasvajate ning luude hõrenemise riski.
Piima koostist ja kvaliteeti mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks loomatõug, looma individuaalsed omadused, pidamistingimused, söötade koostis, loomade tervislik seisund, laktatsioonijärk jne. Mahe- ja tavapiima kvaliteedi võrdlusuuringud on näidanud, et mahepiima kvaliteet erineb tavapiima omast. See on tingitud peamiselt loomade pidamistingimuste ja söötmise erinevustest. Kui maheloomakasvatuses karjatatakse lehmi väljas nii palju kui võimalik ja ratsioonis on rohkem rohusööta, siis tavaloomakasvatuses on levinud loomade aastaringne pidamine laudas ning söödas on rohkem teravilja, maisi ja soja. Uuringud on näidanud, et piima kvaliteet erinebki tootmisviiside vahel rohkem karjatamisperioodil, kui maheloomi peetakse väljas ja tavaloomi laudas ning söötade erinevus on suurem.
Uuringud on näidanud mahepiimas võrreldes tavapiimaga paremat rasvhappelist koostist: rohkem CLA-d (konjugeeritud linoolhape), oomega-3 rasvhappeid ning kasulikumat oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhet. Konjugeeritud linoolhappel on oluline roll vähi ennetuses ja rasvade põletamisel ning see on põletikuvastase toimega. Kasulikud oomega-3 rasvhapped on samuti põletikuvastase toimega, vähendavad diabeedi ning südame-veresoonkonnahaiguste ohtu, kaitsevad immuunsüsteemi, stimuleerivad ajutegevust, mõjuvad soodsalt liigestele, nahale ja juustele. Tervislikkuse seisukohalt on oluline, et oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete omavaheline suhe oleks vahemikus 1:1 – 4:1. Oomega-6 rasvhapped osalevad kudede elutegevuses ja kasvamises, samuti immuunkaitseks vajalike valkude tootmises, kuid nende liig võib suurendada põletiku ohtu, infarktiriski ning soodustada veresoonkonnahaiguste teket.
On täheldatud ka, et mahepiimas on rohkem E-vitamiini ja karotenoide (A-vitamiini eelühendid) võrreldes tavapiimaga. E-vitamiin on kasulik veresoonkonnale, aitab ennetada vähki, soodustab ainevahetust, kaitseb nahka vananemise eest, tugevdab immuunsüsteemi ning hoiab eemal põletikke. Karotenoidid on antioksüdatiivse toimega ja hoiavad silmanägemise korras.
Mahepiima tarbides pole ohtu, et piimas võiks leiduda taimekaitsevahendite (pestitsiidide) jääke. Mitu uuringut on seostanud pestitsiidide negatiivset mõju embrüonaalsetele ja platsenta rakkudele ning meessuguhormoonidele. Katseloomadele on pestitsiidijäägid tekitanud viljatust ja vähki ning nõrgestanud immuunsüsteemi.