Liha on väärtuslik toiduaine, millest saab eluks vajalikke toitaineid ja energiat. See sisaldab palju täisväärtuslikke valke, vitamiine ja mineraalaineid. Lihal ja lihal on aga vahe. Viimaste aastatega suurenenud nõudlus maheliha järele näitab selgelt, et aina enam inimesi väärtustab kvaliteetset liha. Kvaliteetne liha ei ole mitte ainult hea lõhna ja väljanägemisega, vaid sisaldab ka kasulikke ühendeid ning on vaba põllumajanduslike kemikaalide jääkidest.
Liha kvaliteet sõltub loomade pidamistingimustest, nende geneetikast ja tervisest, sööda koostisest ja kvaliteedist, looma tapaeelsest seisundist, liha tapajärgsest käitlemisest jms. Mahe- ja tavaliha kvaliteeti võrdlevaid uuringuid on maailmas tehtud küll vähe, kuid siiski on täheldatud, et maheliha sisaldab tavalise lihaga võrreldes rohkem organismile asendamatuid rasvhappeid. Nimelt on mahepõllumajanduslikult toodetud lihas leitud rohkem lihasesisest rasva ning sellel on parem rasvhappeline koostis – enam on küllastumata oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid. Kui lihasesisene rasv annab lihale mahlakuse ja parema maitse, siis kasulikud oomega-3 rasvhapped mõjuvad soodsalt närvisüsteemile ja vähendavad diabeedi ning südame-veresoonkonna haiguste ohtu. Küllastunud rasvhapete rohkus võib aga vastupidiselt soodustada rasvumist, kõrgenenud kolesteroolitaset veres ning südame- ja veresoonkonna haiguste teket.
Toitumissoovituste kohaselt peetakse toidus tähtsaks oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete proportsiooni. Tervislikkuse seisukohalt on oluline, et nende suhe oleks vahemikus 1:1 – 4:1. Oomega-6 rasvhapped osalevad kudede elutegevuses ja kasvamises, samuti immuunkaitseks vajalike valkude tootmises, kuid nende liig võib suurendada põletiku ohtu, infarktiriski ning soodustada veresoonkonnahaiguste teket. On leitud, et mahelihas on see suhtarv väiksem kui tavalihas ja jääb enamasti optimaalsesse vahemikku. Tavalihas võib oomega-6 rasvhappeid olla isegi üle 9 korra enam kui maheveiselihas.
Inimuuringutes on leitud, et mahetoidul võib olla otsene mõju inimese tervisele. Hollandis hinnati mahe- ja tavatoidu tarbimise mõju 2700 imiku ja nende emade tervisele. Tulemused näitasid, et regulaarselt mahepiima- ja mahepiimatooteid tarbinud emade rinnapiimas oli rohkem CLAd (konjugeeritud linoolhape, mis on vähki ennetava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega) ja nende lastel oli vähem nahahaigusi ning allergiaid. Sarnased tulemused ilmnesid ka viies Euroopa riigis korraldatud uuringus ligi 14 000 lapsega, kus mahetoidu tarbijatel esines vähem allergiaid ning neil oli väiksem kehakaal kui tavatoidu sööjatel.